Filtreeri postitusi

Mida võime oodata uuelt valitsusliidult?

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei 

Reformierakond ja Keskerakond on moodustanud valitsuse, kellesarnast meil kunagi enne pole olnud. Ühelt poolt saab rõõmustada Eesti esimese naispeaministri ja soolise tasakaalu üle valitsuse ministrite osas, teisalt on ootused ja väljakutsed uuele valitsusele märkimisväärselt kõrged. Praegusel keerulisel ajal keset tervise- ja majanduskriisi vajame läbimõeldud ja kaalutletud, ent kiireid otsuseid. Ja teisalt oleme olukorras, kus ootavad lahendusi mastaapsed teemad nagu rahandus, rohe- ja digipöörde läbiviimine, jätkusuutlik tervishoiu- ja haridussüsteem jne. 

Meile lubati üldsõnalist koalitsioonilepet ja nii ta tegelikult tuligi. Kui aga vaadata suurte teemade sisse, siis leiame palju olulist, mille sisuline töö alles ootab ees. Uus valitsus soovib senisest tihedamat koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega ning seda on muidugi rõõm kuulda. Nagu meil kojas tavaks, siis kohtume kõikide teenusmajandussektori jaoks oluliste ministrite ja tippametnikega, et tuua välja probleemkohad, arutleda võimalike lahenduste üle ning teha koostööd Eesti majanduse käekäigu heaks.

Toome välja peamised teemad koalitsioonileppest, mis haakuvad Teenusmajanduse Koja visiooni, väärtuste ja eesmärkidega ning mis saavad peamisteks arutelupunktideks meie järgnevatel kohtumistel ministrite ning ametnikega.
Loe lisaks

Ettevõtte ravikindlustusest on saanud motivatsioonipaketi oluline osa

Töötajate motiveerimiseks pakutakse erinevaid võimalusi alates sportimisest ja ühisüritustest kuni lisapuhkepäevadeni. Atraktiivse võimalusena on valikusse lisandunud ettevõtte ravikindlustus, mis lubab töötajal tarbida tasulisi meditsiiniteenuseid kiirelt ja efektiivselt. IIZI Kindlustusmaakler ASi ravikindlustuse kogemust kommenteerib finantsjuht Kaido Kepp.

Loe lisaks

Ivar Veskioja: viis nõuannet e-Residentsuse programmi uuele juhile

Eesti e-Residentsuse programmi käivitamisest möödub peatselt kuus aastat. Meedia kaudu saime 15. septembril teada programmi teise juhi Ott Vatteri ametist lahkumisest. See nädal lõppes avalduste vastuvõtt järjekorras kolmanda juhi leidmiseks. Panen kirja mõned mõtted ning nõuanded uuele juhile ja tema seitsmele ülemusele.

Loe lisaks

Kaarel Ots: 2021. aasta märksõnad võiksid olla common sense, ambitsioonikus ja julgus olla iseseisev

Kaarel Ots on töötanud finantssektoris ca 20 aastat, millest viimased neli aastat töötab ta Nasdaq Tallinna juhatuse liikme ja esimehena. Enne seda töötas Ots konsultatsiooniettevõttes Deloitte finantsnõustamise osakonna juhina ning erinevatel ametikohtadel UniCredit pangas, sh juhataja asetäitja ja korporatiivpanganduse osakonna juhina. Kaarel Ots on olnud Eesti finantssektori ettevõtteid esindava klasterorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse liige alates selle loomisest 2012. aastal. 2019. aasta suvel valiti Ots ühehäälselt Teenusmajanduse Koja nõukogu esimeheks, olles enne seda olnud aastaid koja juhatuse liige. Kaarel Otsa karismaatiline isiksus, aastatepikkune kogemus ja oskus keerulisi finantsalaseid teemasid lihtsalt ja arusaadavalt lahti mõtestada on teinud temast hinnatud kõneisiku rahatarkuse edendajana. “Leian, et iga Eesti inimene peab saama olla isemajandav ja soovi korral võimalikult sõltumatu. Nii nagu praeguse kriisiga võitlemisel on igal inimesel isiklik vastutus ka jätkusuutliku ja hästi toimiva riigi kujundamisel,” ütles Ots käesoleva aasta kevadel koroonakriisi algul.

Loe lisaks

Ardo Hansson: unistan jõukast, optimistlikust ja edumeelsest riigist, kus võimalikult paljudel eestlastel on hea elada


Ardo Hansson on olnud Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige 2012-2019. Tulenevalt sellest ametist on teda peetud üheks maailma mõjukaimaks eestlaseks. Tema kogemuste ja teadmiste pagasit on raske ülehinnata. Eesti Panga presidendina ei saanud Ardo Hansson end oma sõnavõttudes üleliia vabalt tunda, kuid vastutusrikka ametiaja lõppedes on olnud võimalus kaasa rääkida paljudel ühiskondlikult olulistel teemadel. “Kui demograafiline olukord veelgi halveneb ja inimeste ootused samas suurenevad, muutub riigi rahanduse kooshoidmine järjest keerulisemaks,” kirjeldas Hansson Eesti majanduse hetkeseisu aasta tagasi.
Loe lisaks

Arhiiv