Aprilli algul toimus koja nõukogu esimene koosolek, kus valiti ühtlasi ka nõukogule esimees. Nõukogu liikmete üksmeelel asub uut rolli täitma Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak, kes on olnud koja tegevuse oluline toetaja ja eestvedaja, läbi Anija valla volikogu liikme staatuse aktiivne kohaliku elu edendaja ning näidanud edukaid tulemusi Baltimaade suurima ärilinnaku, Ülemiste City arendamisel.

Margus, oled Teenusmajanduse Koja ettevõtmistele alati kaasa aidanud ja hoogu andnud, miks see sind kõnetab ja sulle oluline on?

Unistan targast ja tublist Eestist, kes saab endaga ise hakkama ka aastakümnete pärast, kui meie lapselapsed juba tööealised on. Teenusmajanduse Koda koos kõigi oma liikmetega on minu nägemuses organisatsioon, mis on aidanud selle eesmärgi poole liikuda, aga veelgi enam, luua tulevikus Eesti riigile ja meie kodanikele oluliselt parema elukeskkonna ning seeläbi meie kõikide elukvaliteeti olulisel määral tõsta.

Juba mõnda aega ei kehti ütlus, et võidab see, kellel on surres rohkem asju. Oleme tunnistajaks trendile, kus asjade ja vara omamise asemel tarbitakse neid läbi teenuste - näiteks läbi jagamismajanduse. Et elu Eestis saaks areneda ka 10 ja 15 aasta pärast, peame aga teenused viima uuele tasemele - nii riigis kui ka ettevõtetes. Näiteks hariduse valdkonnas, sest siin oleme ülemaailmses konkurentsis ja juba praegu on meil talente puudu. Ühtlasi vajame tarku inimesi üle maailma, mitte ainult Eestist. Kuid selleks, et tark tööjõud siia tulla tahaks, peab meie riik olema atraktiivne ja konkurentsivõimeline.

Millised ambitsioonid sul koja nõukogu esimehena on?

Võtsin koja nõukogu esimehe väljakutse vastu rõõmu ja tänutundega ning ambitsiooniga Eesti jaoks oma panus anda. Näen aina süvenevat vajadust panustada eelkõige teenusettevõtete valdkonna arengusse. Olen täiesti veenunud, et Eesti oleks veelgi parem paik elamiseks ja töötamiseks, kui teenusettevõtted oleksid maailmas konkurentsivõimelisemad ja meil kodanikena oleks võimalus tarbida maailma parimaid teenuseid. Ma päriselt usun, et see teeks meist ka õnnelikuma riigi. 155 riigi võrdluses on Eesti hetkel õnneindeksi edetabelis alles 66. kohal. Üks viis, kuidas meie Teenusmajanduse Kojas seda paremaks muuta saame, on seista hea selle eest, et meile pakutakse parimaid teenuseid, nii avalikus kui ka erasektoris. Meil valitseb praegu suur maksukoormus, kuid kättesaadavad avalikud teenused ei ole tasemel. Mis kasu on “tasuta” transpordist, mis liigub valel ajal vales suunas? Või “tasuta” riiklikust arstiabist, kui eriarsti vastuvõtule peab ootama järjekorras pool aastat või enamgi? Riik võib jätkuvalt teenusmajanduses osaleda, kuid usun, et erasektoriga konkureerides oleksid teenused paremad. Hetkel on nende avalike teenuste osakaal, mida tarbides negatiivne kliendikogemus osaks saab, kahjuks valdav. Paradoksaalselt maksame me maksumaksjatena selle kõik kinni.

Sinu käe all on Ülemiste City piirkond kasvanud Baltimaade suurimaks teadmistel põhinevaks ärilinnakuks. Mis sa arvad, mis on selle eduloo taga?

Ülemiste linnakut on arendatud nüüdseks juba üle 12 aasta. Siin töötab ligi 400 ettevõttes üle 10 000 inimese. Enamasti on need ettevõtted teenusettevõtted. Mõni aasta tagasi toimus linnaku arengus murrang, kus kvantiteet kasvas üle kvaliteediks ehk me suutsime käivitada kriitilisel määral teenuseid nii inimestele kui ettevõtetele. Lasteaed, koolid, spordiklubi, toidupood, hambaarst, autoremont, söögikohad jne jne. Need on inimestele igapäevases elus vajalikud teenused ja kui neid saab tarbida kvaliteetselt ja mugavalt ühes kohas, siis see teeb elu palju paremaks. Ei pea enam tipptunnil kulutama aega liiklusummikutes ja sellest tulenevalt jääb rohkem aega iseendale ja perele. Võiks öelda, et oleme ehe näide erasektori teenusmajandusest, mis töötab ilma riigi sekkumiseta. Järgmise sammuna plaanime Üemistele tuua elu läbi kortermajade arendamise ja jätkata teenuste koondamist linnakusse. Selle aasta oluline projekt on rahvusvaheline maja, mille eestvedajaks on just Mainor ja mis on mõeldud koondama kõiki võimalikke avaliku ja erasektori teenuseid, mida esimese asjana vajavad Eestisse tööle tulevad välisspetsislistid ja nende pereliikmed.