Kommenteeri

Mait Rungi: välistudengid – vajalikud talendid ja majandusse panustajad

Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi selgitab konkreetsete arvude najal, kui palju välistudengid Eesti majandusse panustavad.

Eesti majandus vajab kvaliteetse, kuid odava allhankija staatusest vabanemiseks talente, spetsialiste ja insenere. Demograafiline olukord ja reaalvaldkonna õppekavade vähene eelistamine seda aga ei luba. Näiteks on puudu 7000-8000 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti, mida siinne kõrgharidussüsteem ei suuda piisavalt pakkuda. ITL 2030 ning Tark ja Tegus Eesti 2035 visioonide järgi peame kaasama kõrget lisandväärtust loovaid välisspetsialiste.
Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi  Foto: Erakogu

Olenemata vaktsiini mõjust koroonaviiruse levikule võib eeldada, et IKT ettevõtetel läheb alanud aastal hästi ja nad vajavad edu hoidmiseks uut ressurssi. Majanduslikult on tulusam, kui välismaalane teeb tööd siin, mitte töö ei lähe välismaale. SKP-sse panustab IKT-st rohkem üksnes turismisektor.


Riik ei saa endale lubada, et mitu olulist valdkonda korraga käpuli langeb. Välistudengid aitavad rahuldada talendivajadust ja kasvada innovatsioonile avatud maaks.

Töötavad juba Eestis õppimise ajal

Ärihariduse tähtsust on nii laiemas kui välisüliõpilaste vaates korduvalt pisendatud. Elukestva õppega levib trend, kus ärindus on algse insenerihariduse kõrval teine suund. Teisisõnu: ettevõtlikud insenerid vajavad äriharidust (idu)ettevõtlusega alustamiseks ning keskastme- ja tippjuhina töötamiseks. Samas tuleks ärihariduses muuta spetsiifikat ja keskenduda lisandväärtust loovatele väärtusahela esimestele ja viimastele lülidele: tootearendusele ja turustamisele välismaal.

Eestil haridusekspordi edulood on paraku harvad. Tasemel allhankemaana võiksime tuleviku heaolu huvides rohkem panustada tootearendusse. IKT taustaga tudengite huvi ärihariduse vastu kinnitab välisüliõpilaste majandusliku mõju uuring – 1280 ärinduse, halduse ja õiguse välistudengist töötas 17% IKT valdkonnas.

Kaks kolmandikku IKT erialade välisüliõpilastest töötab juba õpingute ajal, vähendades Eesti spetsialistivajadust kohe pärast siia saabumist. Lõpetamise järel töötab neist IKT ettevõtetes juba 72%. Eestisse jäävad ainult paremad välistudengid.

Kui siia saabub aastas alla 1500 välistudengi ja väljalangevus on sarnane kohalikega, siis finišini jõuab tuhatkond. Pooled neist jäävad paikseks, moodustades meie tööealisest 700 000-pealisest elanikkonnast 0,1%. Lahkuv pool saab lisaks meie haridusekspordi näitajate suurendamisele Eesti saadikuteks üle kogu maailma. Eestis õppinud, Eestit tundvad ja kohalike hulgas kontakte omavad õppurid alustavad Eesti firmadega koostööd või aitavad neil välisturgudele siseneda. Soome edu on näidanud, et kontaktide arv ei pea olema suur.

Ei saa märkimata jätta, et eestlasi on Soomes 50 000–100 000 ehk 19 korda rohkem kui välistudengeid ning Soome meie tööjõu ja õppurite võõrustamises probleemi ei näe.

Võitlus „riismete“ pärast

Talentide nimel käib globaalne võitlus. Maailmas on umbes 5,3 miljonit välisüliõpilast, Euroopas alla 2 miljoni. Lähte- ja sihtpunktide osas kehtib Pareto modifikatsioon: enamus tudengeist tuleb ja läheb kümmekonda riiki. Peamised lähtekohad on kolmanda maailma riigid Aasias ja Aafrikas, samuti USA. Seetõttu tuleb ka meile kolmandatest riikidest 62% välisüliõpilastest. Euroopas tervikuna on tavapäraselt kolmandate riikide suhe suurem, meil kohtab asukohast tulenevaid erinevusi ning troonivad Soome ja Venemaa.

Populaarsemad sihtpaigad on aga arenenud suurriigid: USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Ülejäänud võitlevad „riismete“ pärast.

Eestis moodustavad välisüliõpilased 11,6% kogu tudengkonnast. Ent tippkõrgkoolides on välistudengite osakaal palju kõrgem – parimates küündib näit sageli 25 protsendini.

Välismaal õppimine meelitab iga aasta üle tuhande tubli kohaliku noore lahkuma. Tegemist on normaalse ja vajaliku arenguga, kuid riigil tuleb hilisema tagasimeelitamisega vaeva näha, vastasel juhul kasvab talendivajadus.

International Student Barometer 2019 järgi kulutavad välistudengid majutusele 15 ja elamisele 18 miljonit eurot aastas. Neid lühiajaliselt külastavad lähedased jätavad riiki 2 miljonit eurot aastas. Välisüliõpilased tasusid 2019/2020 õppeaastal tulumaksu 3,1 ja sotsiaalmaksu 7 miljonit eurot. Tööjõumaksud oleks suuremad, kui välisüliõpilased töötaks rohkem (praegu 50% kohalike 84% vastu). Lisandub õppemaks kõrgkoolidele, sest välistudengid õpivad tasulistel kohtadel.

Avatum välisüliõpilaspoliitika on mõistlik

Mõned faktid: eelmisel aastal vähenes välisüliõpilaste arv Eestis ligi 5%, 5236 peale; pereliikmete kaasatoomine on ülehinnatud (2019 ainult 3%); töötavate välistudengite osakaal vähenes mullu ja koroonaajal kaotasid enim tööd just nemad (17%); välisüliõpilane teenib vähem kui kohalik üliõpilane; talente leidub kõigil haridustasemetel, ühed enim vajatud on magistrandid, kes moodustavad välisüliõpilastest enamuse (42%).

Kokkuvõtvalt: välistudengite „impordiga“ kaasneb rida positiivseid mõjureid. Nad rahuldavad Eesti tööturu- ja talendivajadust; tõstavad kõrgkoolide õppe kvaliteeti; annavad tubli panuse kohalikku majandusse (kulutuste ja maksude kaudu ligi 65 miljonit eurot aastas); kodumaale naastes on väärtuslikud ekspordiartiklid ja riigi saadikud.

Siit ettepanek: riigil on mõistlik toetada avatumat välisüliõpilaspoliitikat, et tõsta Eesti väärtuslikumaks sihtriigiks. Kindlasti aitaks arupidamine ettevõtlus- ja haridusringkondadega, millised on valdkonnad, kus me tööturu arenguks välistalente ja -spetsialiste vajame.

Artikkel ilmunud Äripäeva veebis 26.02.2021

Lisa kommentaar

Email again: